Globaalselt veab liha tarbimise kasvu linnuliha, sama trendi võime näha ka eestimaalaste tarbimisharjumustest. Eesti Statistikaameti poolt igal aastal avaldatud andmete järgi on viimasel kümnel aastal linnuliha tarbimine Eestis kasvanud inimese kohta pea 50%, olles 2017. aastal 25,8 kg inimese kohta.
“Linnuliha on populaarne valik hea hinna, tervisliku kuvandi ja kontrollitud usaldusväärsuse poolest, lisaks leidub väga palju eri võimalusi, kuidas sellest kiirelt ja mugavalt õhtusöök valmistada. Tarbimise kasvule aitab ilmselt kaasa ka see, et eestimaine kanaliha on kvaliteetne ja värske ehk ahel on lühem ja jõuab kiiremini poodidesse,” kinnitas HKScan Estonia linnukasvatusdivisjoni direktor Eve Samuli külastusel ainsa kodumaise linnulihatootja Talleggi Kumna broilerifarmi.
Ligi 100 korda madalam antibiootikumide kasutus
Lindude vastutustundlikud kasvatuspõhimõtted ning kvaliteedi tagamine igas etapis farmist toidulauale on ettevõtte jaoks esmatähtsad. Farmides jälgitakse hoolikalt, et lindude elutingimused oleksid tasemel: neil peab olema tagatud eale ja kasvule vastav sööt, korras allapanu, piisav puhkeaeg, puhas elukeskkond ning hügieeni-ja bioohutusreeglitest rangelt kinni pidamine.
“Mis puudutab lindude sööta, siis selle põhiosa on kodumaine kvaliteetne teravili, eelkõige nisu, millele lisame enne söötmist ka täisteravilja, mis aitab lindude soolestiku tervist hoida. Puhas vesi ja teraviljast sööt on lindudele pidevalt kättesaadav,” avaldas Samuli, kes rõhutas, et lindude heaolu on nende sotsiaalse vastutuse programmi üks neljast alustalast: “Oleme loonud lindudele võimalikult head elutingimused ja hoiame igapäevase hoolitsusega nende tervist. Lindude ravimise puhul eelistame alati looduslikku alternatiivi ning kui on vajadus antibiootikume kasutada, siis saab seda teha üksnes veterinaararsti ettekirjutusel vastavalt labori- ja kliinilistele uuringutele. Kui on olnud vajadus lindusid ravida, siis kehtib range tapakeelu aeg, mille jooksul väljuvad antibiootikumijäägid lindude kehast.”
Antibiootikumide kasutamine Talleggi linnufarmides on märkimisväärselt madalam, kui Euroopa keskmine. Kui 2015. aastal oli Euroopa keskmine antibiootikumide kasutus 100,62 mg/PCU, siis Talleggis on täna seesama näitaja 1,93 mg/PCU ehk enam kui 50 korda väiksem.
Antibiootikumide kasutamine on Euroopa Liidus rangelt reguleeritud
Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi õppejõud Birgit Aasmäe lisas, et Euroopa Liidus lubatakse antibiootikume loomadel kasutada vaid bakteriaalsete haiguste ravimiseks ja keelatud on nende kasutamine ennetavalt ja kasvustimulaatorina. Ka hormoonide ja steroidide kasutamine pole Euroopa Liidu riikides lubatud.
“Seda kontrollitakse järjepidevalt Veterinaar-ja Toiduameti poolt ja üheski farmis pole nii, et loomad nii-öelda topitakse antibiootikume täis. Rõhutan, et neid kasutatakse üksnes raviks ja eestimaalased ei pea kartma, et kodumaist linnuliha ostes võiks ta sattuda hormoone või antibiootikume täis toote otsa,” lisas Aasmäe lõpetuseks.